Tänapäevase samojeedi koera aretustöö sai alguse 1891.a. inglise loomateadlase Ernest Kilburn Scott ´i poolt. Tõunimetus kinnitati aastal 1909 Inglismaal. Samojeedi koer kuulub FCI 5. rühma( spitsilaadsed ja algupärased tõud) 1. alarühma ( põhjamaised kelgukoerad). Oma päritolult on ta polaarshpits.Tuntakse teda eelkõige kui kelgu- ja seltsikoera.
Samojeedi koera peetakse üheks maailma vanimaks ja kaunimaks koeratõuks. Tema „visiitkaart” on tema naeratus: kuna selle tõu esindajatel on suunurgad pisut ülespoole kaardunud, jätab see mulje,nagu koer naerataks. Seda nimetataksegi „samojeedi naeratuseks”.
Samojeedi koer on keskmist kasvu, kõrgus isastel 57cm, emastel 53cm. Kõrguse kõikumine lubatud +-3 cm. Ta on valget värvi, rikkaliku karvkattega. Lühikest ja tihedat alusvilla katab pikk, karm ja kauni sädeleva läikega pealiskarv. Karvkattel on eriline vett hülgav ja isepuhastuv omadus. Kuigi karvkate on paks ja kohev,ei nõua see koeraomanikult meeletult suurt hooldust,aegajalt vaid kammimist. Samuti ei ole probleemiks pidev karvaajamine.Seda teeb ta üks- kaks korda aastas. Karvkattes võib esineda ka üksikuid beeži tooni laike,sagedasti just kõrvade piirkonnas. Kuigi oma päritolult on ta põhjamaine koer, talub ta hästi ka kuumemat kliimat. Mõned isendid armastavad lausa saunalaval istuda...
Samojeed on tarkade, erksate, tumedate silmade ja püstiste sametiste kõrvadega koer. Silmalaud,ninapeegel ja mokad on mustad. Mida tumedam on pigment,seda parem.Osadel koertel esineb nn."talvenina",ninapeeglil muutub pigment pruunikaks.See on tõustandardiga lubatud,kuid ninapeegli ääred peavad seejuures jääma mustaks. Koera seljal ilutseb poolrõngas,küljelt allakaarduv kohev saba. Ta on sitke musklis kehaehitusega, tugeva rinna ja sirge seljaga koer,kes liigub pika sammuga vabade jõuliste liigutustega traavides, jättes samaaegselt endast elegantse mulje.
Iseloomult on samojeed intelligentne, leebe, truu kuid samaaegselt valvas koer. Ta on hea kohanemisvõimega ning usaldav ja kartmatu. Nad on uudishimulikud ja agarad,kuid ei tekita tavaliselt kunagi ise probleeme ega nori teiste koertega riidu.Siiski esineb tugevate liidriomadustega isasloomade seas teiste isaste suhtes kurjemaid samojeede.Inimese suhtes pole aga nad kunagi agressiivsed. Oma usaldava iseloomu tõttu pole samojeedi koerast küll erilist vara kaitsjat,kuid võõra tulekust teavitab ta küll valjul häälel. See koer on täis tegutsemistahet, on agar teenima oma peremeest, sõbralik kuid samal ajal konservatiivne.
Tal on eriline tarve kuuluda kuhugi või kellelegi.Seega peaks tal peres olema oma üks ja kindel nn.karjajuht-peremees, kes temaga tegeleb ning teda õpetab.Sellele inimesele on ta jäägitult truu ja saadab teda kõikjal surmani. Kui sellist inimest peres pole,võib ta karjajuhi ameti oma õlgadele võtta ja või kujuneda põikpäiseks.Õpetusele allub ta aga väga edukalt. Kuna ta on aktiivne koer, vajab ta palju liikumist , mängimist ja muud toimetamist-suhtlemist. Sobib sportliku eluviisiga inimesele,on heaks saatjaks jooksu-,suusa- või rattarajal. Kui talle aga tegevust ei pakuta,leiab ta seda omale ise,mis ei pruugi meeltmööda olla koera peremehele. Seega ei sobi ta hästi korterisse.Ta saab seal hakkama,aga pole õnnelik.
Armastab palju olla väljas,talvel elab probleemideta -20 kraadises pakases. Kuudis olla paljudele ei meeldi, pigem kaevab lumme augu ja ööbib seal. Kuna igipõliselt on samojeedi koer olnud karjaloom,tunneb ta end eriti õnnelikuna teise samojeedi seltsis.Seega tasub võimalusel võtta vähemalt 2 koera. Oma sõbraliku ja leebe loomu tõttu sobib samojeedi koer hästi lastega perede lemmikloomaks ning nad mängivad lastega meelsasti. Mänguhimulised on nad oma elu lõpuni. Rõõmuga veavab ka talvel kelku või suusatajat kui ta sinna ette rakendada. Temaga võib harrstada agility´d,TOKO´t,samuti on ta oma kauni välimuse tõttu hinnatud näitusekoer. Hästikasvatatud ja hooldatud samojeedi koer on tõeline silmarõõm ning pere au ja uhkus!
Pärilikest haigustest ohustavad samojeedi koeri enim puusaliigese düsplaasia (HD) ning silmahaigustest HC e. Hereditary Cataract. Eesti keeles nimetatakse HC-d hallkaeks, mis puhul tekib läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on jääb loom pimedaks. Teiseks,vähemlevinud silmahaiguseks on samojeedidel PHTVL/PHPV e. Primary Hyperplastic Tunica Vasculosa Lentis - Persistent Hyperplastic Primary Vitreous. Haigus on tingitud lootel läätse tekke ajal läätse ümbritseva esmase klaaskeha ja veresoonte võrgustiku taandarenematusest. Sagedamaks silmaprobleemiks võib olla veel Cilia Aberranta (distichiasis) –see on silma ripsmete sissepoole kasvamise sündroom,mis ärritavad koera silma ja tekitavad sellega koerale vaevusi. Antud juhul annab enamasti kirurgiline ravi häid tulemusi. Seetõttu tuleks igal aretuses kasutataval isendil teha kindlasti nii puusa-kui silmauuring. On lubamatu kasutada terviseuuringuteta koeri paaritustes,sest selle tulemusena on suur oht saada vigaseid või pimedaid kutsikaid ning pärilike haiguste edasikandjaid. Puusaliigese düsplaasia (HD) hindamisastmestik praegusel hetkel on A - terve, B - piiripealne juhtum (terve), C - kerge düsplaasia, D - keskmine düsplaasia, E - raske düsplaasia. Soomes on aretuseks lubatud koerad, kellel on HD tulemuseks astmed A-C. Kergeastmelise puusaliigese düsplaasiaga koerale tuleks võimaluse korral leida partner A astmega, s.t. täiesti terve.
Eestis oli samojeedi koer 2000. aasta alguses veel suhteliselt haruldane. Esimene pesakond sündis Eestis 2003.a.novembris Pärnu kennelis Pilgrimage. Praeguseks ajaks on viimasel kolmel aastal siin sündinud mitmeid pesakondi ja tõug kogub jõudsalt populaarsust,ulatudes tänaseks umbes 100 isendini. Samojeedi koera pesakondi on sündinud 2007.a.kespaiga seisuga kennelites Pilgrimage,Tähekiir ja Samite. Tänaseks on kasvatajate ridadesse lisandunud veel paar noort kennelit,nagu Smiling Snowball ja Lumeingel. Võib uhkusega nentida,et Eesti samojeedide tase on muu maailmaga võrreldes väga konkurentsivõimeline ja senised terviseuuringute näitajad on olnud Eesti koertel suurepärased. See on tingitud asjaolust,et samojeed on Eestis suhteliselt noor tõug ja aretuse alusmaterjal on valitud hoolikalt tervetest ja kaunitest isenditest. Õnneks leidub meil mitmeid häid kasvatajaid,kes teevad oma aretustööd südametunnistuse ning suure hoole ja armastusega.